Tallinna Ülikooli silmapaistev vilistlane Helina Loor
Rääkige lühidalt enda tööelust. Kuidas on Teie õpingud viinud Teie praeguse elukutseni ning miks otsustasite oma professionaalset teekonda alustada just Tallinna Ülikoolist?
Andragoogika õpingud Tallinna Ülikoolis olidki minu praeguse ettevõtte alguspunkt. Nimelt otsustasin õpingute jaoks vajaliku praktika käigus ühendada oma hobi ja eriala – väitluse ja andragoogika. Sellest sündis MTÜ Eesti Väitlusseltsi koolitussuund ja hiljem ettevõte SpeakSmart OÜ. Sotsiaalse ettevõttena tegutseme selle nimel, et organisatsioonides toimuv kommunikatsioon ja otsustamisprotsess põhineksid tugevatele argumentidele, mitte kellegi kõvemale häälele või osavale manipuleerimisoskusele. Selleks õpetame juhtidele ja meeskondadele kriitilist mõtlemist, üksteise kuulamist ja oma mõtete selgitamise ning põhjendamise oskuseid.
Pilt: Helina Loor ja Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.Olen SpeakSmartiga tegelenud 15 aastat, sealhulgas kogu oma andragoogika magistriõpingute aja. Nii et ühte pidi on oma koolitusettevõte olnud hea pinnas uute õpitud teadmiste katsetamiseks, teisalt on aidanud ettevõte õpinguid paremini enda jaoks mõtestada. Seega võib öelda, et minu karjääritee on olnud väga tihedalt kogu erialase haridusega seotud. Olen väga tänulik, et hea sõber Kaja Toomla mind kunagi andragoogika juurde tõi ja mind sellel teekonnal on rõõmsalt toetanud.
Milliseid põhimõtteid peate täiskasvanuõppes olulisimaks?
Keskendu inimesele. Oluline ei olegi niivõrd see, mis viisil inimene õpib (olgu see koolitus, mentorlus või iseseisev raamatu lugemine), vaid see, mis inimese peas õppimise tulemusena juhtuma hakkab. Mida uut ta teada sai, millised seosed tema peas tekkisid, kuidas ta oma uusi teadmisi ja oskusi kasutama hakkab, mida ta oma käitumises pärast õppimist muudab või kuidas tema hoiakud või väärtused õppimisprotsessi tagajärjel muutuma hakkavad. Inimeste arengut toetades peaks minu meelest olema mõttes alati see, et millist väärtust me sellega õppijale loome ja tema (töö)elu paremaks muudame.
Rääkige oma töökogemusest COVID-19 kriisiajal. Kuidas eriolukord Teie tööd mõjutas ning mida sellest kogemusest õppisite?
Eriolukorra kehtestamise päeval, 12. märtsil viisime läbi viimased ruumikoolitused ning juba õhtul sain kümneid kirju, kus kliendid meie kokkulepitud koolitusteenuseid ära jätsid või edasi lükkasid. Juba neli päeva hiljem toimus olukorra kiuste meie esimene 100% korraldatud e-koolitus. Seega terve nädalavahetuse töötasime meeskonnaga ntensiivselt ja muutsime kõik oma teenused e-teenusteks.
Õnneks olime selleks varasemalt juba veidi valmistunud, kuigi muutus oli üsna suur. Märtsis-aprillis tegin tööd selle nimel, et klientidele selgitada, miks ja kuidas aktiivne e-koolitus on vähemalt sama hea kui varasemalt kokkulepitud ruumikoolitus või –arutelu. Seega pidin palju reageerima just e-koolitustega seotud hirmudele (väheaktiivne, inimesed ei jaksa kuulata, tehnoloogia ei võimalda kaasamist). Õnneks hakkas esimestest veebikoolitustest kohe tulema osalejate positiivset tagasisidet ja see tekitas teistes klientides usaldust kogu e-õppimise vastu üldiselt.
Samal ajal saime palju küsimusi oma e-koolituste läbiviimise kohta teistelt koolitajatelt. Koolitajate kogukonna toetamiseks filmisime koduste vahenditega tasuta Zoom tarkvara kasutusvideo, mida tänaseks on vaadatud üle 10 000 korra. Lisaks käis märtsis ja aprill ligi 350 Eesti koolitajat meie e-koolitusel Zoomi kasutamist õppimas. Seega väga väga tihe aeg oli. Tööpäevad olid oluliselt pikemad ja intensiivsemad, kui muidu kevadel oleks olnud. Ühtlasi poleks ma arvanud, et mind Eesti koolitusturul miski veel nii raputab. See oli väga põnev aeg, mis avas mitmeid uusi võimalusi, alates uutest koolitusvaldkondadest kuni innovatiivsete inimeste arengu toetamise vormideni välja.
Nüüd, mitmed kuud hiljem, tundub kogu tehtud töö isegi kergelt sürreaalsena. Olen väga tänulik kogu oma meeskonnale, kelle emotsionaalne tugi ja kiire reageerimisvõime toetasid kogu ettevõtte olukorrast edukalt väljumist.
Mainisite, et olete tegelenud ka väitlemisega. Kuidas on Teie jaoks omavahel seotud väitlus ja täiskasvanuõpe?
Väitlus on kombinatsioon oskusi – analüütiline mõtlemine, kuulamine, oma mõtete struktuurne ja põhjendatud esitlemine, teiste seisukohtade mõistmine ja nendele vastamine, veenmine, küsimuste küsimine, heade arutelude pidamine.
Ma ütleks, et need on kõik oskused, mida on vaja ka ühel heal koolitajal, kes tahab olla õppijale partneriks ja mõttekaaslaseks, mitte loengupidajaks ja lõpliku tõe kuulutajaks. Mul on väga hea meel, et ka palju teisi koolitajaid, sh sisekoolitajaid, moderaatoreid ja konsultante on meie juures õppimas käinud.
Mida peate oma olulisimaks ja suurimaks saavutuseks?
Ma ei määratleks seda ühe asjana. Ma olen uhke paljude oma tegevuste üle, milles olen saanud kaasa lüüa. Näiteks SpeakSmart loomine, teater NO99 Põhuteatri projektis osalemine, väitluse Euroopa meistrivõistluste Eestisse toomise või Euroopa filmiauhindade korraldusmeeskonda kuulumine. Need on olnud kõik rikastavad kogemused koos omamoodi vahvate ja inspireerivate inimestega.
Millest unistate?
Jätkuvatest tööalastest väljakutsetest, et mitte liigselt mugavustsooni vajuda. Mind käivitavad uued ideed, algatuste eestvedamine ja uute meeskondade loomine. Loodan, et ka minu praegune töökoha vahetus ja taandumine SpeakSmart tegevjuhi kohalt on taaskord uusi põnevaid võimalusi avav käik. Seda nii mulle isiklikult kui ka SpeakSmartile uus energilise juhi käe all. Laiemalt unistan sellest, et Eestis kasvas tolerantsus erinevate ideede vastu, kuid säiliks ja isegi kasvaks miks-küsimuste küsimise julgus ja oskus. Teistmoodi öeldes – kui on huvitav ja uudne idee, mida toetavad tugevad argumendid, siis peaks see idee ka võimalusel rakendust leidma.
Milliseid meeleolusid tekitab Teis silmapaistva vilistlase tiitel?
Olen meeldivalt üllatunud ja mul on äärmiselt hea meel, et nii minu tegemisi kui ka argumenteeritud suhtlemiskultuuri olulisust on ühiskonnas märgatud. Olen väga tänulik Tallinna Ülikoolile ja haridusteaduste instituudile!