#6 Projektori adapter on nagunii kadunud (Murphy seadus koolitajatele)
Üks veidi ära painutatud tsitaat, mis algsel kujul on omistatud Ameerika Ühendriikide ühele asutajale Benjamin Franklinile, kõlab nii: räägi mulle ja ma unustan ära, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma saan aru.
Koolitusel, kus üks inimene seisab ruumi ees ja vuristab teksti, mida teised inimesed siis üles üritavad kirjutada, pole mingit erilist varustust vaja. Iseasi, kas sellist sündmust koolituseks pidada saab, sest vaevalt, et ruumis eriti õppimist toimub.
Koolitusel, kus üks inimene seisab ruumi ees ja vuristab teksti, mida teised inimesed siis üles üritavad kirjutada, pole mingit erilist varustust vaja. Iseasi, kas sellist sündmust koolituseks pidada saab, sest vaevalt, et ruumis eriti õppimist toimub.
Kui üritada liikuda järgmisele tasemele - näita mulle ja ma jätan meelde - siis võib juba vaja minna erinevat lisavarustust. Olenevalt sellest, mida ja millega näidatakse, on vajalikud arvuti, digimaterjalid ja projektor või LCD ekraan, kriidid või markerid koos tahvliga, näidatavad esemed, laserpointer osundamiseks, kleepmass jm. Kui nüüd veel arvestada, et valgetahvlile ja pabertahvlile kirjutamiseks on erinevad markerite komplektid, siis kasvabki vajalike vahendite arv juba väikeseks kuhjaks.
Kolmandal tasemel, kus arusaamise ja tegeliku õppimise loomiseks toimub inimeste kaasamine, on lisaks ülalnimetatule vaja ka post-it pabereid, ettevalmistatud harjutuste läbiviimise materjale (nt teemad ümbrikutes vm), liivakella harjutuse aja mõõtmiseks, pabereid ja kirjutusvahendeid grupitöödeks jne.
Tähelepanek #6 20 aastast koolituste läbiviimisel kõlab seega nii - kohapeal nagunii ei ole sinist markerit ja projektori adapter on kadunud, võta kõik vajalik ise kaasa!
Viisin kord Turu Ülikoolis läbi koolitusprogrammi koos kahe saksa koolitajaga. Mõlemad saabusid auditooriumisse umbes lennuki käsipagasi mõõtu kohvriga, mis oli täidetud kõige sellega, millest eelnevalt juttu on olnud. Lisaks veel käärid, liimid, klammerdajad, eri kujudega tahvlimagnetid ja palju muud. SpeakSmartis, kus ma tegelen argumenteeritud suhtlemise õpetamisega, me päris nii kaugele läinud ei ole, aga kontaktkoolitusele minnes saime ikkagi kaasa kotikese laserpointeri ja varupatareide, väikeste kõlarite, projektori VGA-HDMI adapteriga, märkmepaberite, erinevate markerite ja kleepmassiga.
Peaauhinna kaasaskantavate koolitusvahendite osas võtab minu jaoks aga Toomas, üks mu tuttav koolitaja Eestis, kes sõitis aastaid autoga koolituselt koolitusele, pagasiruumis akuga printer, et vajadusel kohapeal materjale välja printida. Ise ostsin omale kunagi nutitelefoni mõõtu miniprojektori, et suure häda korral ikkagi slaidid ära näidata, aga päris koolitusel see kunagi kasutusse ei läinud.
Ma ei arva, et minu enda või eespool nimetatute kogemused oleksid midagi erilist ja unikaalset. Vastupidi, iga hea koolitaja teeb midagi sellist, sest elu õpetab. Kui seisad kliendi majas koolitusruumis, kus projektor on laes ja tahvel seinal, aga tahvliserval olevatest markeritest töötab ainult punane ja projektori otsik on DP (mitte HDMI, nagu sinu arvuti pesa), siis õpid kiiresti selgeks, et vahendid on vaja ise kaasa võtta.
Loomulikult on kõige lihtsam rääkida füüsilise või virtuaalse ruumi pakkujaga läbi, et ta ise kõik vajaliku valmis paneks, aga kogemus näitab, et olulisemad asjad on sellest olenemata mõistlik endal tagavaraks kaasa võtta.
Õpidisaini kõige põhilisem eesmärk on, et päriselt toimuks õppimine. Selleks on vaja koolitusel osalejatele asju näidata ja neid õppimise protsessi kaasata. See omakorda vajab aga erinevaid vahendeid - kontaktkoolituse puhul füüsilisi ja e-koolituse puhul digitaalseid (nt erinevad küsitlustarkvarad, haaravad infograafikud, läbimõeldud slaidid, digitaalsed jaotmaterjalid grupitöödeks). Hea õpidisainer mõtleb niisiis alati vahendid läbi ning valmistab ette.
Kolmandal tasemel, kus arusaamise ja tegeliku õppimise loomiseks toimub inimeste kaasamine, on lisaks ülalnimetatule vaja ka post-it pabereid, ettevalmistatud harjutuste läbiviimise materjale (nt teemad ümbrikutes vm), liivakella harjutuse aja mõõtmiseks, pabereid ja kirjutusvahendeid grupitöödeks jne.
Tähelepanek #6 20 aastast koolituste läbiviimisel kõlab seega nii - kohapeal nagunii ei ole sinist markerit ja projektori adapter on kadunud, võta kõik vajalik ise kaasa!
Viisin kord Turu Ülikoolis läbi koolitusprogrammi koos kahe saksa koolitajaga. Mõlemad saabusid auditooriumisse umbes lennuki käsipagasi mõõtu kohvriga, mis oli täidetud kõige sellega, millest eelnevalt juttu on olnud. Lisaks veel käärid, liimid, klammerdajad, eri kujudega tahvlimagnetid ja palju muud. SpeakSmartis, kus ma tegelen argumenteeritud suhtlemise õpetamisega, me päris nii kaugele läinud ei ole, aga kontaktkoolitusele minnes saime ikkagi kaasa kotikese laserpointeri ja varupatareide, väikeste kõlarite, projektori VGA-HDMI adapteriga, märkmepaberite, erinevate markerite ja kleepmassiga.
Peaauhinna kaasaskantavate koolitusvahendite osas võtab minu jaoks aga Toomas, üks mu tuttav koolitaja Eestis, kes sõitis aastaid autoga koolituselt koolitusele, pagasiruumis akuga printer, et vajadusel kohapeal materjale välja printida. Ise ostsin omale kunagi nutitelefoni mõõtu miniprojektori, et suure häda korral ikkagi slaidid ära näidata, aga päris koolitusel see kunagi kasutusse ei läinud.
Ma ei arva, et minu enda või eespool nimetatute kogemused oleksid midagi erilist ja unikaalset. Vastupidi, iga hea koolitaja teeb midagi sellist, sest elu õpetab. Kui seisad kliendi majas koolitusruumis, kus projektor on laes ja tahvel seinal, aga tahvliserval olevatest markeritest töötab ainult punane ja projektori otsik on DP (mitte HDMI, nagu sinu arvuti pesa), siis õpid kiiresti selgeks, et vahendid on vaja ise kaasa võtta.
Loomulikult on kõige lihtsam rääkida füüsilise või virtuaalse ruumi pakkujaga läbi, et ta ise kõik vajaliku valmis paneks, aga kogemus näitab, et olulisemad asjad on sellest olenemata mõistlik endal tagavaraks kaasa võtta.
Õpidisaini kõige põhilisem eesmärk on, et päriselt toimuks õppimine. Selleks on vaja koolitusel osalejatele asju näidata ja neid õppimise protsessi kaasata. See omakorda vajab aga erinevaid vahendeid - kontaktkoolituse puhul füüsilisi ja e-koolituse puhul digitaalseid (nt erinevad küsitlustarkvarad, haaravad infograafikud, läbimõeldud slaidid, digitaalsed jaotmaterjalid grupitöödeks). Hea õpidisainer mõtleb niisiis alati vahendid läbi ning valmistab ette.