See on koolitusplaan. Olen sellise teinud igaks oma koolis õpetatud tunniks, läbiviidud koolituseks, juhitud aruteluks ja konsultatsiooni sessiooniks vähemalt viimase 10 aasta jooksul. Samuti olen selle tegemist palunud kõikidelt endaga koos tegutsenud kolleegidelt ja viinud standardprotsessina sisse oma ettevõttes.

Kui reisilennuki kapten ja kaaspiloot astuvad kokpitti, siis käivad nad juba enne õhkutõusmist läbi mitu kontrollnimekirja tegevustest, mida tuleb sooritada või kontrollida. Lennu ajal on neil igaks võimalikuks olukorraks paks manuaal täiendavaid tegevusjuhiseid ja kontrollnimekirju, millega vähimagi probleemi korral konsulteeritakse. Algajad piloodid? Vastupidi, tõelised professionaalid.

Koolitusplaan on sama asi koolitaja jaoks. Seal on minutite kaupa kirjas, milliseid tegevusi sooritada, milliseid meetodeid või tehnikaid rakendada, millist slaidi näidata. Õppetund #4: tee koolitusplaan. Päriselt. Minutite kaupa. Slaidid ei ole koolitusplaan. Kui koolitusplaan on tehtud, ole valmis jooksvalt improviseerima.
Avalikeks esinemisteks valmistutakse teinekord slaidide juurde märkmeid lisades ja kindlasti eksivad sellele teele mõnikord ka koolitajad. Slaidid aga on visuaalne abivahend, mis toetab ja võimendab sõnumit. Slaidid ei ole koolituse selgroog ega põhiline sisu kandja. Seetõttu ei ole slaidid ise koolitusplaan ega ole seda ka slaididele lisatud märkmed.

Olen näinud ka hästi pinnapealseid koolitusplaane, kus on punktloeteluna kirjas kümmekond mõtet. See on parem kui mitte midagi, aga olukorrast, kus osalejad on vastupanus, omal on pulss 190 ja arvutis on koolituse kataloog kaduma läinud, see eriti tõhusalt välja ei aita. Küll aga aitab selles olukorras minutite kaupa lahti kirjutatud tegevusplaan, mille juurde naasmiseks piisab pilgust plaanile ja teisest kellale.

Koolitusplaan lähtub koolituse eesmärgist ja soovitud õpiväljunditest, mitte ei eksisteeri vaakumis. Asjad, mille koolitaja koolitusplaani kirjutab, peaksid olema need päris asjad, mida ta tegelikult teha kavatseb ja mis tegelikult osalejad õpiväljunditeni viivad. Selline mõne minuti täpsusega plaan on kvaliteetselt ettevalmistatud koolituse märk.

Anu Välba küsis mu käest ühel Arvamusfestivaliks ettevalmistaval üritusel, et kui plaan on tehtud, kas ma siis off-skript ka lähen. Ikka lähen. Plaani mõte ei ole alati täpselt samu asju täpselt samas järjekorras robotlikult korrata. Väga kasulik on hoida avatud meelt ja olla valmis jooksvalt improviseerima, sest inimesed ja situatsioonid on alati mitmekesisemad, kui plaanides kirjeldada suudame. Koolitusplaan aga tagab kindla aluspõhja, mille juurde saame alati vajadusel tagasi pöörduda.

Miks siis on nii, et hädaolukorras hakkab kehv piloot peast rapsima ja kaotab kontrolli sõiduki üle, kuid tipptasemel piloot võtab manuaali ja käib külma rahuga läbi sealsed kontrollnimekirjad, olles samas valmis improviseerima? Kontrollnimekirjad, nii nagu koolitusplaan, on selle jaoks, et (koolituse või lennuki) juhtimise kvaliteet oleks tagatud, et midagi olulist ei jääks tegemata, eriti pingelistes oludes. Pinge all inimese mõtlemine korraga nii kiireneb kui ka aheneb. Mõistlik on selles olukorras võtta kasutusele põhjalikult ettevalmistatud meetmed, et ahenemist tasakaalustada ning tagada maksimaalne õnnestumine. Koolituspinge all on üheks oluliseks õnnestumist tagavaks meetmeks just korralikult ettevalmistatud koolitusplaan.